kolmapäev, 16. veebruar 2011

4 kuud

4 kuud pole pea kirjutanud siis siia. Mis vahepeal teinud siis olen? Tegelikult on möödunud ajal palju juhtunud ka pokkeri alaselt aga eriti vaimse arengu seisukohalt.
Pea kuu aega pole üldse mänginud ehk siis peale EMV-d võtsin aja maha. Lihtsalt ei suutnud enam mängida, mott ka täiesti nullis. Metsik downswing kiskus mu rolli ka pilbasteks ja vaimselt mõjusid need pea järjestikused 10-15 live turniiri kus kogu aeg 70-85% eduga nupud sisse sain ja kaabut kergitades lahkuma pidin vägagi raskelt. Ja eks juhtus vahest ka neid olukordi sekka kus flippasin või olin ise kergelt taga ajaja 4-6 ja 3-7 ning siis samuti hävisin. Vahepeal korjasin esimese hooga OOPS Live pileti ära ja täna siis teen jälle algust. Ei mäletagi enam mängust palju, kas üldse oskan või teen ka mõne puterduse sekka?

Onlines mängimist olen vältinud täiega, sest õiget rolli pole ja madalad limiidid enam ei rahulda absoluutselt. Eriti igav on madal cash. Pointless mõningast head jooktoksimine. Üldse kuni oktoobrini 2010 pidasin end siiski cashi mängijaks ja turniire võtsin kui funi ja shotte kuid peale hitte (võitsin ka esimese oops live) hakkas turniiri mäng rohkem paeluma. Jõulude ajal sai ka netist väikse turna võidu võetud ning uuel aastal uue hooga kohe kenasti ühel suuremal turnal ft-sse, kus suure agrotamise tagajärjel sain ühe fishi vastu pre nupud sisse QQ vs A5o, tuli restealima aga river standart äss ja 7. koht ehk pettumus taaskord tõsiasi. Sama fish muideks sai samal päeval miski 5k ca euri kolme odava turnaga kokku! Ulme kuidas mõnel joppab ikka.

OO-s proovisin korra siis Irish Openile pääseda. Esimese laksuga alumistest satikatest final satikale. 100 osaleja kanti. Lõpus olin 6 seas 45% chipcountiga ca 4said ticketi, ühel 7bb, teisel 1bb alles ja jäin 6-ndaks. Kes küsib kuidas see on võimalik on vähe pokkerit mänginud. Igatahes 2h mängisime sealt hetkest 6 handedis...metsik tilt. Üldse kogesin nende kuude jooksul palju bubble kohti või selle lähedaseid. Selles mõttes on cash tunduvalt närvesäästvam.

EMV algas hästi kui Estonian Sharks meeskonnas sain meeskondliku kulla ja meistri sõrmuse. Ilus tulemus arvestades, et need olid mulle teised tiitlivõistlused üldse karjääri jooksul. Enda mäng ei õnnestunud taaskord kui olin sulanud 10bb kanti otsustasin shoveda ülitightina mängides 99 ning selja tagant leiti AA ja otsas. Õnneks teised vedasid välja. Siiski nittisin 24p. kokku ja kui oleksin kohe alguses hullu pannud nagu mõni teine nupumees siis poleks meil isegi top3 asja olnud seega minimaalne eesmärk individuaalselt sai täidetud ehk siis jätsin sansid teiste kätte.
Edust tiivustatuna möllasime hommikuni linnas, oli lahe öö.

Kahjuks edaspidised evendid failin täiega. HU-s 2. ringis sain vastaseks selle, keda kõige vähem tahtsin ehk siis vanema kogenud venelasest (või armeenlasest?) Arutjunovi. Mees alustas pokkeri mängu enne mu sündi. Sellega on kõik öeldud. Kahjuks ma ka selliseid inimtüüpe ei tunne ka üldse. Parema meelega oleksin mõne noore pro nagu Tunneti või Codecci vastu mänginud. Vähemalt tean arvavat mis moodi nad pokkeri mängu ja ellu suhtuvad...
Siiski kujunes meie mäng väga pikaks, lausa maratoniks. Muidugi oli tal õnne rohkem kui mul ja minu hinnangul ei osanud ka valuet võtta. Näiteks tõstab BTN KQ, mul QJs callin. Flop madal, checkime läbi, turn Q, check-callin. Riveril checkin lootuses, et paneb aga checkib vastu millegi pärast ja jättis value võtmata. Mingid read või mastid isegi kui tulid kokku on ebaolulised, sec 2-3ndana oleks pidanud seal ta ikka vbetima. Siis AJ BTN tõstab, mul AT callin. Flopis A pihtas ja võttis valuet vaid flopis. Kummaline. Siiski nii ta eest ära liikus ja järele jõuda oli ülimalt raske. Korra callisin ta 4nda paariga riveril maha ja muckis ning jäi veel paari blufiga vahele. Üldiselt bluffis täiega tagasi panku ja seega postflop oli äärmiselt keeruline mängida...lõpuks olid blindid juba suured...300/600 korda mööda positsioonist ründasime, mul 4k alles BTN vaatan K9o teen nuppe, ta mõtles ja callis A6o ja a high jäigi paremaks. Ühe sõnaga skilliga ei saanud kumbki meist võita naljalt ning ära ka ei flipanud kahjuks.

Omahas olin valmis alguses mängima kõiki käsi ja agressiivselt ning kasutama kiirelt ära oma rebuy kaardi. Sattusin lauda kus mustas OO särkidest. Kõik nii ässad kah veel jutu poolest eesotsas cocaga. Iga kord kui mina blindil, tema tõstab. Ma siis võlgu ka ei jäänud panin talle otsa mingi maltsaga ainuüksi seetõttu, et kutt arvab, et võib mu blinde külma kõhuga alati raisida ja eelnevalt küsida mu stacki suurust. EI- EI- Ei- ei PROOO! nii ei lähe :) Ajasin siis möla ja ootasin samal ajal mingit kätt et mu sitt image ära toidaks kuniks toodi lauda Paavo kõrvalt lauast. Kohe saingi AAQTss ja Paavo vastu 7k nuppe kohe sisse kui tal AQQxss...hopsti stack üles. Viidi kahjuks teise lauda seal ka suurendasin. Kokku sain turniiril 6 x AAxx ning 3 x sellega duubli. Lõpukäeks ta ka jäi kui 21 left ca Klepats utg openlimpas mu potraisele. Flop 568. Checkib, teen nuppe...mõtleb ja callis TTQJ. ÜLEPAAR! Arvas vist, et hea küll kuna olin just uude lauda läinud ja 4 käe jooksul 3 kätt mänginud...turn ja river tulevad 9, J ja lükatakse pott minu ette, keegi aru ei saa ja koputavad mulle, et hea käsi. Vaatan ja mõtlen, kas öelda midagi kuniks Tunnet kiljatab, et Klepatsil ju rida...nice job. Ja kodu minek.

EMV ME algas siis kell 12, tore aeg pokkeri mängimiseks. Jäin sujuvalt tunnikese hiljaks ikkagi välja magamata. Kes oli see geenius, et teha reedel kell 12 algusaja? Käsi püsti! Lauas olid minu jaoks tuntud tegijad Burget, Revo, stenn, Elmik, cristmefisto ja veel mõned tegelased kelle nime ei mäleta. Hiljem liitus ka Ahman. Pole just kergemate killast kas pole. Igatahes alustasin hoogsalt kõikide käte mängimist, sest postflop ei karda ma midagi ei OOP ega IP ega ka Mway tänu cashi läbi mängitud miljon+ käele ning stäkid sügavad. Liigutasime sente edasi-tagasi lõbusalt kuniks bb-lt callisin J3s 4-5ndana mingit minraisi vms..floppasin masti. Kahjuks Ahman floppas ka ja muidugi kõrgema, aga turn ja river paardusid ära ja tänu passiivsele mängule nägin riveri ära ning pääsesin suuremast hävingust. Siiski kaotasin 30% stackist. Peale seda sain open-ended str ja mastiostu IP mis ka ära ei tulnud Ahmani vastu ja panin riveril maha kui ta 3 tn mway potis tulistas...jälle 30%stacki läks. Ja olin juba vastu seina surutud ehk 21bb alles. Otsustasin vahetada käiku ja mängida edasi vaid eliitkäsi. Noh polnud vaja kaua oodata kohe olin jälle blindil ja varastati nagu ikka 100% seekord varastajaks pos olles nõrk mängija. Üldse oli nõrku mängijaid siis lauas minu hinnangul 3...seega hea koht. Mõtlesin, kas kütta kohe nuppe aga vaatasin siiski floppi. See oli nuts...J 6 5, Ckraisesin all-ini ja insta call!!! J9s vastas, turn 8, river 7. Jälle runner runner auku rida like always! ja koju minek... Suht jama oli lugeda herr Pajumaa kommentaare, et elite mängijad peavad veel õppima, et pro mängija tasemele jõuda. Noo kui ikka päevast päeva niimoodi viltu veab siis mis seal pingutada ja õppida?

Pokker pokkeriks...ausalt öeldes on mott kadunud täiega ning otsin tööd. Kui keegi teab kedagi, kes teab kedagi, kes pakub Soomes tööd siis siinkohal minul kaks kätt püsti ja vahet suurt pole mida tegema lähen. Enamus tuttavaid-sõpru-sugulasi juba üle lahe läinud ja eks läheb veelgi ning võetakse ka pered kaasa. Siin Eestis ju pole midagi teha. Kui ikka saad sama töö eest 4 x vähem palka ja toidu hinnad on sama kõrged siis milleks siin rabelda?
Miks tegin sellise otsuse? Ei jaksa õnnest enam sõltuda. Higistada lauas, kas kaart vastu peab jne ning samal ajal peret toita on vaimselt liiga koormav. Kas see ei peaks siiski olema lõbus meelelahutus esmasena? Kindlasti pokkeri mängimisest ei loobu ning töö kõrvalt tundub mängimine palju lihtsam, sest
1.) ei pea rolli elamiseks välja kandma
2.) puudub kohustus võita
Näiteks see aasta oleksin amatöörina 100% high rollerit mänginud mida ma elukutselisena endale lubada ei saanud.

Nii, et siit moraal, kes sama otsuse ees, ära tule töölt ära. Kui on hea töökoht siis hoia sellest kinni. Kui on sitt töökoht otsi välismaal parem ja ära quiti. Töö kõrvalt saad kiiremini ja kaugemale pokkeris. Tööga võid lõpetada siis kui oled EPT-l super tulemuse teinud. Isegi mingid EMV ME võidud jms hitid ei ole määravad kuna variatsioon on metsik ja summad liiga väikesed, et hakata elu kindlustama.
Ja kui saadki suure hiti investeeri mitte ära larista seda maha BJ-s, mööda maailma hulkudes või põhjendamatult äkiliselt limiidis üles ronides.

Need siis minu arvamused vaidle vastu või lükka ümber aga nii see jääb ja kuniks vastupidist pole tõestatud siis SEE ONGI ABSOLUUTNE TÕDE!

:)

4 kommentaari:

ivar ütles ...

Olen ise aasta tööl olnud ja tunnistan, et tööl käimine on palju parem kui ainult pokkerist elatumine.

olavik ütles ...

Kui on ikka töö, mis vähegi vastuvõetav, siis tasub igal juhul jah tööl jätkata. On vähemalt kindlus, et igal kuul konkreetsel päeval tuleb mingi raha pangakontole. Ja tegelikult vajab inimene oma ellu seda rutiini, mida tööl käimine pakub :)

Unknown ütles ...

Eelpool kõnelejaga küll nõus ei ole, ükski inimene küll enda ellu rutiini ei vaja(kõik va olavik), majanduslik kindlustatus ja stabiilne sissetulek on alati positiivsed aspektid, kuid ka pokkeriprona tegutsemisel on omad võlud:)

olavik ütles ...

ja mis siis rutiinis halba on? minu meelest peab ikka argipäev ka eksisteerima :)