sügise algus

Nagu eelmine kord kirjutatud sai siis augusti lõpuks vajusin finantskriisi ehk siis bankrolli polnud ja võlgu ka nagu ei tahtnud väga võtma hakata, et mängida. Septembri alguses oli mingi aeg rolli umbes 60 euri, mida nl10-s suuremaks lahendasin. Läks oma nädal aega ikka selle limiidiga kohanemiseks ja ka biidid olid kerged tulema. Lõpuks siiski sain sealt mustast august välja ning tegin triobetis sellest rollist tasakesi grindides umbes kuu ajaga oma 2k euri jõudes nl50-sse. Päris hea bankrolli väljakutse, kas pole! Kahjuks mul need br challengid langevad valesse aega pidevalt ehk siis kui on reaalne br challenge siis ma kas ei osale või ei viitsi jälle algusest pihta hakata.
Terve september kulus siis põhiliselt netis grindimisele ning üritasin end ka liigutada korralikult. Tore kuu, sai mindseti kogutud kuhjaga.

Tänu Priit Pajumaale, kes pakkus mulle Olympic Elite Teami kohta sain hea võimaluse lives mängida paar turniiri soodsamalt kui muidu ning kasutasin selle võimaluse koheselt ka ära. Nüüdseks olen oktoobris mänginud juba 13 turniiri ja ca 7 õhtut ka cashi. Tulemustega olen rahul. Midagi hiilgavat pole nagu ikka minu puhul tavaks ehk siis finaallauas on pea kohe kõik ikaldunud ja sealjuures pole midagi parata kuna kõikide stäkid on väikesed ning keegi ei foldi nagunii ning coolerid on paratamatud aga ei kurda siin. Tõsiasi on see, et olen live turniiridel tohutult arenenud nagu ka live cashis. Pole live mängu kohta ühtegi raamatut lugenud ega õpetlikku videot vaadanud kui high stakes cashi ja wsop ja ept jms turniiride videod välja arvata vaid kõike ise katsetanud, kaasa mõelnud teiste mängijate jaotustes ning ka erinevaid telle ja riide uurinud. Ühe rohkem olen hakanud mängima vastast mitte oma kaarte. Näiteks tegin ühe parema foldi live cashis kui mul oli TT, flop 567, mul positsioon ja panin ep raiseja ja cbetija vastu oma ülepaari insta maha ning cbetija näitas top setti...üldjuhul aga live cashis pea iga ülepaar ja top paar on lihtsalt nuts.
Huvitav on veel see, et kuni oktoobrikuuni oli mul peal ilmselgelt mingi olympsi needus vms sest lihtsalt mitte midagi mitte kunagi ei hitiinud, kaotasin oma 80% flippidest, AA-d ei saanud oma 7 turniiri järjest, sette ei saanud oma 30 turniiri järjest nagu ka cashis...siis lõpuks hakkas variatsioon paika minema ning paaril viimasel korral sain lausa neliku, flopatud maja, AA vs KK, võitsin vist isegi 2 coinflipi turniiril mis minu puhul oli varem lausa ime!!! Tänu paremale jooksule muutusin ka ise enesekindlamaks ning sai tehtud edukalt bluffe, re-steale, blindsteale täieliku pahnaga, cbetisin õhuga mitu tn otsa veel ja samas kui leidsin käe maksti see mulle välja jne jne, ühe sõnaga on olnud ülimalt vahva. Olen jõudnud lühikese ajaga finaallauda Triobet Livel, Pokerstars Livel, Suomiturnausil. Viimasel kahel oli osalejaid 133, trio livel 113 osalejat. Üldse olen viimasel ajal tähele pannud, et olen edukam pigem rohkemate osalejatega freezeoutidel, kus algstäkk soliidne kui odavatel kahe laua sng-del, kus rebuyd vms...olen lihtsalt selline maratonmees. Usun kindlalt, et mulle sobivad vägagi sellised sügavama stäkiga vöismaised suurturniirid, kahjuks rolli mul nendeks ei ole. Olen vaadanud veidi ka suurturniiride kokkuvõtteid ja noh kuigi kaarte nähes on lihtne otsuseid teha siis siiski siiski mängiksin paljusid olukordi, usun, et paremini kui sealsed keskmised mängijad. Üks lemmikmängijaid om Mercier. Ka satikaid cashi kõrvalt väga toksida ei viitsi. Lisaks on neile suurturniiridele online satelliidid mulle väga ebasoodsa struktuuriga. Selleks, et jõuda kallimatele finaal satelliitidele, kus struktuur ok peab madistama enamasti odavamatel flippamise meistrivõistlustel ehk turbodel ning seal ei suuda ma oma eelist ära kasutada.

Kuigi senised live turniirid on sujunud ilusti on ka neil arenguruumi tohutult ehk siis mitte kunagi ei saa ma olla rahul oma mänguga. Siiski enamasti olen olnud neil turniiridel vähemalt kuni viimaste laudadeni üks parimaid mängijaid lauas samuti on chipikuhi olnud pidevalt nii suur, et pole olnud hirmu väljakukkumise ees. Eriline lemmik oli PS Live, kus avasin esimese 3 leveli jooksul oma 80% kätest tõstega, tihti ka blindraisedega ning enamasti mängijad isegi ei pannud tähele seda nii, et pidin neile seda alguses isegi ütlema. Üldiselt sellistel freezeout turniiridel on mõnus. Enamus keskmiseid eesti pokkerimängijaid hoiavad kümne küünega esimestel levelitel oma stäkist kinni ega tee katsetki sellega alguses nö mängida ega variatsiooni suuremaks ajada. Samuti mängitakse enamasti rangelt boardi ehk siis no hit no bet...Suomiturnaus aga oli oluliselt keerulisem. Ei ütleks, et soomlased halvemad pokkerimängijad on, jah isegi need purjus õllest läbikleepunud särkidega töllmokad...kuna tight passive stiil on oluliselt halvem minu meelest kui super loose aggressive kuna viimasel on fold equityt lihtsalt nii palju, et lausa imefolde tehakse nende vastu. Ja nii see stäkk tulebki. Ei ole mõtet kõigi nende turniiride jaotusi siin läbi kordama hakata aga märksõnadeks on kohanemine erinevate vastastega ning mängimine vastavalt lauale. Igal juhul olen õigel teel, mingit suurt hitti kahjuks veel pole. Kõige rohkem on kahju viimasest suomiturnausist. Tundsin lõpus, et olen 2-3 parema mängumehe hulgas kuid ei suutnud oma paremust maksma panna. Eelnevalt bubbles olles kasvatasin oma stäki re-stealidega poole suuremaks ilma et oleks pidanud floppi vaatamagi ning tegin seda kõike vaid ühe soomlasest naljamehe kulul, kes avas kogu aeg mida ma siis vahetevahel ära kasutasin ja sujuvalt pool stäkki re-raiseks lauale panin ilma, et mul midagi erilist oleks kordagi olnud!! Samuti lasin tal ühes olukorras J3o-ga bluffida mmm .... magus tunne kui ta siis seda riveril pidi oma arust veel näitama... j high :P Kahjuks väljakukkumise olukord järgmine finallauas, EP raiseb 2,5bb, tundub selline meelituspanus olevat ning väga väga hea käsi, sb shortstäkk, kes eelmisel käel läks allini 72oga ja näitas seda läheb uuele katsele, mul AKs big blindil, 160k ehk 16BB, utg-l rohkem. Samas kõigil väiksed stäkid. Kui foldin olen kahe ringi pärast ainult foldides 9bb peal. Samas võib olukord shovemiseks tulla parem. Pott on laual 100k ehk 10bb. Kui utg foldib AQ,TT,JJ vms saan heas olukorras suure panga ilmselt kätte ja saan chipleadriks. Kas võtta väljakutse vastu? Tundus liiga ahvatlev aga utg-l paraku AA, floppi kah veel äss ning paratamatu tööõnnetus jälle käes. Või oleks keegi siin foldinud? Siiani ühelgi suuremal turniiril pole ma veel ise finaallauas nii magusas kohas monsteriga nuppe kahjuks sisse saanud. Tõtt öelda pole neid olnudki üldse....aga ega nad tulemata jää. Variatsioon on pika vinnaga teinekord ja igal töömehel on lõpuks oma palgapäev.

Live cash on 10/10-s olnud kuldne. Enamasti lõpetan õhtu mitme mitme buy-iniga plussis. Ei näe põhjust 25/25-s mängida kui laua keskmine tase erineb kardinaalselt. Samuti enamasti on 25/25 laud DC ja Omahat ma mängida ei armasta. Miks? Sest fishidel on rohkem oute mida drawida ja üle 70% ees olla eriti ei saa. Isegi 7-3 on hea. Lisaks ajab see variatsiooni liiga suureks ning mäng põhineb enamasti kas paremas hittimises või combo drawdega lükkamises ehk flippamises. Samas kui texases on pidevalt 8-2 olukorrad ja gamblinguvabam pokker mis sobib mulle. Kuu siiani ca 40k plussis, enamuses sellest tänu live mängudele. Arvutasin veits ning live turniirid ikkagi arvestades buy-ine suht hästi plussis kuna väga tihti olen kas freerollinud või saanud läbi odavate satelliitide kohale. Ka viimane ps 12,7k hit tuli 220 krooniga. Siiani olen live mänge võtnud kui head vaheldus rutiinsele netimängule kuid lähitulevikus keskendun pigem livele eeskätt live cashile kuna selle tasemevahe netipokkeriga on ikka ülimalt suur.
Ees on ootamas mitmed head nädala vahetused suuremate turniiridegaja muidugi ka Winter Westifal, kus mind huvitab eeskätt ME kuhu proovin ilmselt läbi viimase hetke satelliidi. ME buy-in oleks võinud jääda 300 euri piiridesse oleks osalejaid poole rohkem olnud usun. Deepstack turniir, minu lemmik....mmmm...eks näis kas hitin sinna.

Olympic-onlinest ka veidi. Tegin sinna väikese deposiidi 2000 eeki ning 30 minutit mängides sain sellest peaaegu, et lahti. Varem sain tänu all-linna bad beat võistlusele 50$ ning ka see hävines ülimalt kiiresti. Konsulteerisin veidi ka ühe tuntud pokkerimängijaga, kes seal ka haigeid coolereid saab ning paratamatult tekib tunne kui rigged saab üks tuba olla. Minu variatsioon samas on veel olematu, et selle toa kohta pädevaid hinnanguid anda kuid varsti saab teada. Soft pole suurem asi, note ei näe ja ilma hemita mängida tundub suht vastik. Samas hemi ma ei armasta kohe üldse. Nii, et mingit reklaamijuttu ei aja. Samas Olympicu pakutavad tingimused on head, soovitan rääkida kellel endal soov on! Laudade valik on väga hea, turniiridel overlayd jne. Igatahes jonni ma ei jäta ning ilmselt peab tegema veel ühe deposiidi ning asja veel keskendumalt käsile võtma. Kui ka siis feilin kriipsutan selle maha ning mängin microgamingus edasi. Esmapilgul tundub mängijate tase olympicus parem. Mängijad limbivad vähem, pfr % on väike. Potid on väikesed. Suht nitiparaad tundub olevat. Pole minu maitse. Odavad oop limperid ja ckcallijatest drawijad nagu micros standard tundub hetkel kindlam leib.
Vaikselt vaatasin ka oma karjääri plusse ning mis seal salata esimese kahe aasta jooksul oma pool milj. meie raha plussi pole paha tulemus ju arvestades, et selle aja jooksul tuli kooliraha maksta ikka tohutult ning tänu cash outidele on ka limiidid olnud madalad. Muidugi pole see midagi erilist võrreldes paljude teiste Eesti edukate mängijatega usun, aga siiski arvestades, et tihtipeale vaid 10-15 päeva tööd olen teinud kuus ja mitu kuud üldse pause pidanud siis suht ok tulemus. Esimesed paar aastat pididki rohkem õpiaastad olema...Loodetavasti tänu ajale tulnud kogemustest suudan järgmise aastaga oma oskustest rohkem kasu lõigata ning tulemuse vähemalt duublisse lüüa hoolimata sellest, et pokkeri üldine tase on tõusnud ju metsikult. 2 aastat tagasi triobet live finaallauda jõuda usun oli mitu korda lihtsam kui praegu tegelikult. Netimängudest ei hakka rääkimagi!!!

Mida aeg edasi seda rohkem olen hakanud ka filosoofilisemalt suhtuma pokkerisse ehk siis arenenud koos pokkeriga. Järjest vähem olen hakanud vihastama donkide muuvide ja vastu oddse mängimisele näiteks turnil mastiostuga ckcallimise ja hittimise tõttu. Samuti lives olen hakanud paremini käituma ehk siis bad beat ja vastaste pidev jokutamine mind enam naljalt endast välja ei vii. Inimene elab ja areneb :) Vaikselt olen hakanud rohkem ka eetika reeglitest aru saama ning harima neid. Varem tegin enamasti teadmatusest palju vigu. Kahjuks näen väga palju ka praegu neid inimesi lauas, kes on mänginud juba aastaid aga ilmselgelt tahtlikult mõnitavad ilguvad parastavad ja naeravad kaasmängijate üle. Eksitakse ka muude eetikareeglite vastu aga mis teha. Ega mind need ka enam eriti huvita. Nahk on juba paksuks läinud ning kõikidele asjadele reageerimine rööviks liialt energiat. Samas mulle ka meeldib emotsionaalne lähenemine mängu kui seda tehakse mängijaid solvamata ning lõbus on natuke möla ajada kõrvale sest lõppude lõpuks peaks tegu olema ikkagi meelelahutusega mitte maleklubiga. Oluline on lihtsalt teada ja ära tunda, et kellelegi tahtmatult liiga ei teeks teravaga keele tõttu. Aga aitab moraalijutust, tegudele!!

Kõigile edu laudades!

Tarmo Kask

Loo uus sümbol